พุทธธรรมสงฆ์
Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[177] Na kappayanti na purekkharontīti kappāti dve kappā
taṇhākappo ca diṭṭhikappo ca .pe. Ayaṁ taṇhākappo .pe. Ayaṁ
diṭṭhikappo.
Katamo taṇhākappo. Yāvatā taṇhāsaṅkhātena sīmakataṁ
mariyādikataṁ odhikataṁ pariyantīkataṁ pariggahitaṁ mamāyitaṁ idaṁ mamaṁ etaṁ
mamaṁ ettakaṁ mamaṁ ettāvatā mamaṁ mama rūpā saddā gandhā
rasā phoṭṭhabbā attharaṇā pāpuraṇā dāsīdāsā ajeḷakā
kukkuṭasūkarā hatthigavāssavaḷavā khettaṁ vatthu hiraññaṁ suvaṇṇaṁ
gāmanigamarājadhāniyo raṭṭhañca janapado ca koso ca koṭṭhāgārañca
kevalampi mahāpaṭhaviṁ taṇhāvasena mamāyati yāvatā
aṭṭhasatataṇhāviparītaṁ 2 ayaṁ taṇhākappo.
Katamo diṭṭhikappo. Vīsativatthukā sakkāyadiṭṭhi dasavatthukā
micchādiṭṭhi dasavatthukā antaggāhikā diṭṭhi yā evarūpā diṭṭhi
1 Ma. tādī. 2 Ma. Yu. ... vicaritaṁ.
Diṭṭhigataṁ diṭṭhigahanaṁ diṭṭhikantāro 1 diṭṭhivisūkāyikaṁ diṭṭhivipphanditaṁ
diṭṭhisaññojanaṁ gāho paṭiggāho abhiniveso parāmāso kummaggo
micchāpatho micchattaṁ titthāyatanaṁ vipariyesaggāho 2 viparītaggāho
vipallāsaggāho micchāgāho ayāthāvakasmiṁ yāthāvakanti gāho
yāvatā dvāsaṭṭhī diṭṭhigatāni ayaṁ diṭṭhikappo.
Tesaṁ taṇhākappo pahīno diṭṭhikappo paṭinissaṭṭho taṇhākappassa
pahīnattā diṭṭhikappassa paṭinissaṭṭhattā taṇhākappaṁ
vā diṭṭhikappaṁ vā na kappenti na janenti na sañjanenti na
nibbattenti nābhinibbattentīti na kappayanti.
Na purekkharontīti purekkhārāti dve purekkhārā taṇhāpurekkhāro
ca diṭṭhipurekkhāro ca .pe. Ayaṁ taṇhāpurekkhāro
.pe. Ayaṁ diṭṭhipurekkhāro. Tesaṁ taṇhāpurekkhāro pahīno
diṭṭhipurekkhāro paṭinissaṭṭho taṇhāpurekkhārassa pahīnattā diṭṭhipurekkhārassa
paṭinissaṭṭhattā na taṇhaṁ vā na diṭṭhiṁ vā purato
katvā caranti na taṇhādhajā na taṇhāketū na taṇhādhipateyyā
na diṭṭhiddhajā na diṭṭhiketū na diṭṭhādhipateyyā na taṇhāya
vā na diṭṭhiyā vā parivāritā 3 carantīti na kappayanti na
purekkharonti.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[178] Dhammāpi tesaṁ na paṭicchitāseti dhammā vuccanti
dvāsaṭṭhī diṭṭhigatāni. Tesanti tesaṁ arahantānaṁ khīṇāsavānaṁ.
1 Ma. Yu. ... kantāraṁ. 2 Ma. vipariyāsaggāho. 3 Po. Yu. parivāretvā.
Paṭicchitāseti 1 sassato loko idameva saccaṁ moghamaññanti na
paṭicchitāse asassato loko .pe. Neva hoti na na hoti
tathāgato parammaraṇā idameva saccaṁ moghamaññanti na paṭicchitāseti
dhammāpi tesaṁ na paṭicchitāse.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[179] Na brāhmaṇo sīlavatena neyyoti nāti paṭikkhepo.
Brāhmaṇoti sattannaṁ dhammānaṁ bāhitattā brāhmaṇo .pe.
Anissito tādi pavuccate sa brahmā. Na brāhmaṇo sīlavatena
neyyoti brāhmaṇo sīlena vā vattena vā sīlavattena vā
na yāyati na niyyāyati na vuyhati na saṁhariyatīti na brāhmaṇo
sīlavatena neyyo.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[180] Pāraṅgato na pacceti tādīti pāraṁ vuccati amataṁ
nibbānaṁ yo so sabbasaṅkhārasamatho sabbūpadhipaṭinissaggo taṇhakkhayo
virāgo nirodho nibbānaṁ. Yo pāragato pārappatto
antagato antappatto koṭigato koṭippatto .pe. Natthi tassa
punabbhavoti pāraṅgato. Na paccetīti sotāpattimaggena ye
kilesā pahīnā te kilese na puneti na pacceti na paccāgacchati
sakadāgāmimaggena ye kilesā pahīnā te kilese na puneti na
pacceti na paccāgacchati anāgāmimaggena ye kilesā pahīnā
te kilese na puneti na pacceti na paccāgacchati arahattamaggena
ye kilesā pahīnā te kilese na puneti na pacceti na paccāgacchatīti
1 Ma. na paṭicchitāseti.
Pāraṅgato na pacceti. Tādīti arahā pañcahākārehi
tādi iṭṭhāniṭṭhe tādi cattāvīti tādi tiṇṇāvīti tādi
muttāvīti tādi taṁniddesā tādi.
Kathaṁ arahā iṭṭhāniṭṭhe tādi. Arahā lābhepi tādi
alābhepi tādi yasepi tādi ayasepi tādi pasaṁsāyapi tādi
nindāyapi tādi sukhepi tādi dukkhepi tādi. Ekañce bāhaṁ
gandhena limpeyyuṁ ekañce bāhaṁ vāsiyā taccheyyuṁ amusmiṁ
natthi rāgo amusmiṁ natthi paṭighaṁ anunayapaṭighavippahīno ugghātinigghātivītivatto
anurodhavirodhasamatikkanto evaṁ arahā iṭṭhāniṭṭhe
tādi.
Kathaṁ arahā cattāvīti tādi. Arahato rāgo catto vanto
mutto pahīno paṭinissaṭṭho. Doso moho kodho upanāho
makkho paḷāso issā macchariyaṁ māyā sāṭheyyaṁ thambho
sārambho māno atimāno mado pamādo sabbe kilesā
sabbe duccaritā sabbe darathā sabbe pariḷāhā sabbe santāpā
sabbākusalābhisaṅkhārā cattā vantā muttā pahīnā paṭinissaṭṭhā
evaṁ arahā cattāvīti tādi.
Kathaṁ arahā tiṇṇāvīti tādi. Arahā kāmoghaṁ tiṇṇo
bhavoghaṁ tiṇṇo diṭṭhoghaṁ tiṇṇo avijjoghaṁ tiṇṇo sabbasaṁsārapathaṁ 1
tiṇṇo uttiṇṇo nittiṇṇo atikkanto samatikkanto
1 Po. sabbasaṁsārapaṭipathaṁ. Yu. sabbasaṅkhārapaṭipathaṁ.
Vītivatto so vuṭṭhavāso ciṇṇacaraṇo .pe. Natthi tassa
punabbhavoti evaṁ arahā tiṇṇāvīti tādi.
Kathaṁ arahā muttāvīti tādi. Arahato rāgā cittaṁ muttaṁ
vimuttaṁ suvimuttaṁ. Dosā cittaṁ muttaṁ vimuttaṁ suvimuttaṁ. Mohā
cittaṁ muttaṁ vimuttaṁ suvimuttaṁ. Kodhā upanāhā makkhā
paḷāsā issā macchariyā māyā sāṭheyyā thambhā
sārambhā mānā atimānā madā pamādā sabbakilesehi
sabbaduccaritehi sabbadarathehi sabbapariḷāhehi sabbasantāpehi
sabbākusalābhisaṅkhārehi cittaṁ muttaṁ vimuttaṁ suvimuttaṁ evaṁ arahā
muttāvīti tādi.
Kathaṁ arahā taṁniddesā tādi. Arahā sīle sati sīlavāti
taṁniddesā tādi. Saddhāya sati saddhoti taṁniddesā tādi.
Viriye sati viriyavāti taṁniddesā tādi. Satiyā sati satimāti
taṁniddesā tādi. Samādhismiṁ sati samāhitoti taṁniddesā tādi.
Paññāya sati paññavāti taṁniddesā tādi. Vijjāya sati
tevijjoti taṁniddesā tādi. Abhiññāya sati chaḷabhiññoti
taṁniddesā tādi evaṁ arahā taṁniddesā tādīti pāraṅgato na
pacceti tādi. Tenāha bhagavā
na kappayanti na purekkharonti
dhammāpi tesaṁ na paṭicchitāse
Na brāhmaṇo sīlavatena neyyo
pāraṅgato na pacceti tādīti.
Pañcamo paramaṭṭhakasuttaniddeso niṭṭhito.
---------------
Chaṭṭho jarāsuttaniddeso

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[181] Appaṁ vata jīvitaṁ idaṁ
oraṁ vassasatāpi miyyati
yo cepi aticca jīvati
athakho so jarasāpi miyyati.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[182] Appaṁ vata jīvitaṁ idanti jīvitanti āyu ṭhiti yapanā
yāpanā iriyanā vattanā pālanā jīvitaṁ jīvitindriyaṁ. Apica dvīhi
kāraṇehi appakaṁ jīvitaṁ thokaṁ jīvitaṁ ṭhitiparittatāya vā appakaṁ
jīvitaṁ sarasaparittatāya vā appakaṁ jīvitaṁ.
Kathaṁ ṭhitiparittatāya appakaṁ jīvitaṁ. Atīte cittakkhaṇe
jīvittha na jīvati na jīvissati. Anāgate cittakkhaṇe jīvissati
na jīvati na jīvittha. Paccuppanne cittakkhaṇe jīvati na
jīvittha na jīvissati.
Jīvitaṁ attabhāvo ca sukhadukkhā ca kevalā
ekacittasamāyuttā lahuso vattatikkhaṇo 1
cūḷāsītisahassāni kappā tiṭṭhanti ye marū
na tveva tepi jīvanti dvīhi cittehi samāhitā 2
ye niruddhā marantassa tiṭṭhamānassa vā idha
sabbeva 3 sadisā khandhā gatā appaṭisandhikā
1 Ma. vattate. 2 Po. Ma. saṁyutā. 3 Ma. sabbepi.
Anantarā ca ye bhaṅgā 1 ye ca bhaṅgā 2 anāgatā
tadantare niruddhānaṁ vesammaṁ 3 natthi lakkhaṇe
anibbattena na jāto paccuppanne na jīvati
cittabhaṅgamato loko paññatti paramatthiyā
yathā ninnā pavattanti chandena pariṇāmitā
acchinnavārā 4 vattanti saḷāyatanapaccayā
anidhānagatā bhaṅgā puñjo natthi anāgate
nibbattāyeva tiṭṭhanti āragge sāsapūpamā
nibbattānañca dhammānaṁ bhaṅgo nesaṁ purekkhato
palokadhammā tiṭṭhanti porāṇehi amissitā
adassanato āyanti bhaṅgā gacchanti dassanaṁ
vijjuppādova ākāse uppajjanti vayanti cāti.
Evaṁ ṭhitiparittatāya appakaṁ jīvitaṁ.
Kathaṁ sarasaparittatāya appakaṁ jīvitaṁ. Assāsūpanibaddhaṁ jīvitaṁ
passāsūpanibaddhaṁ jīvitaṁ assāsappassāsūpanibaddhaṁ jīvitaṁ mahābhūtūpanibaddhaṁ
jīvitaṁ usmūpanibaddhaṁ jīvitaṁ kavaḷiṅkārāhārūpanibaddhaṁ
jīvitaṁ viññāṇūpanibaddhaṁ jīvitaṁ. Mūlampi imesaṁ dubbalaṁ.
Pubbahetūpi imesaṁ dubbalā. Yepi paccayā tepi dubbalā.
Yepi pabhavikā 5 tepi dubbalā. Sahabhūpi imesaṁ dubbalā.
Sampayogāpi imesaṁ dubbalā. Sahajāpi imesaṁ dubbalā.
1-2 Ma. bhaggā. 3 Po. Ma. vesamaṁ. 4 Po. Ma. acchinnadhārā. 5 Po. Ma. pabhāvikā.
Yāpi payojikā sāpi dubbalā. Aññamaññaṁ niccadubbalā ime.
Aññamaññaṁ anavatthitā ime. Aññamaññaṁ paripātayanti ime.
Aññamaññassa hi natthi tāyitā. Na cāpi ṭhapenti
aññamaññime. Yopi nibbattako so na vijjati. Na ca kenaci koci
hāyati. Bhaṅgabyā ca ime hi sabbaso. Purimehi pabhāvitā ime.
Yepi pabhāvitā te pure matā. Purimāpica pacchimāpica aññamaññaṁ
na kadāci addasaṁsūti. Evaṁ sarasaparittatāya appakaṁ jīvitaṁ.
Apica cātummahārājikānaṁ devānaṁ jīvitaṁ upādāya manussānaṁ
appakaṁ jīvitaṁ parittakaṁ jīvitaṁ thokaṁ jīvitaṁ khaṇikaṁ jīvitaṁ lahukaṁ jīvitaṁ
ittaraṁ jīvitaṁ anaddhanīyaṁ jīvitaṁ na ciraṭṭhitikaṁ jīvitaṁ. Tāvatiṁsānaṁ
devānaṁ. Yāmānaṁ devānaṁ. Tusitānaṁ devānaṁ. Nimmānaratīnaṁ
devānaṁ. Paranimmitavasavattīnaṁ devānaṁ. Brahmakāyikānaṁ devānaṁ
jīvitaṁ upādāya manussānaṁ appakaṁ jīvitaṁ parittakaṁ jīvitaṁ thokaṁ
jīvitaṁ khaṇikaṁ jīvitaṁ lahukaṁ jīvitaṁ ittaraṁ jīvitaṁ anaddhanīyaṁ jīvitaṁ na
ciraṭṭhitikaṁ jīvitaṁ. Vuttaṁ hetaṁ bhagavatā appamidaṁ bhikkhave
manussānaṁ āyu gamanīyo samparāyo mantāya phoṭṭhabbaṁ kattabbaṁ
kusalaṁ caritabbaṁ brahmacariyaṁ natthi jātassa amaraṇaṁ yo bhikkhave
ciraṁ jīvati so vassasataṁ appaṁ vā bhiyyo
appamāyu manussānaṁ hiḷeyya naṁ suporiso
careyyādittasīsova natthi maccussa nāgamo
Accayanti ahorattā jīvitaṁ uparujjhati
āyu khīyati maccānaṁ kunnadīnaṁva ūdakanti.
Appaṁ vata jīvitaṁ idaṁ.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[183] Oraṁ vassasatāpi miyyatīti kalalakālepi cavati marati
antaradhāyati vippalujjati. Ambudakālepi 1 cavati marati antaradhāyati
vippalujjati. Pesikālepi cavati marati antaradhāyati vippalujjati.
Ghanakālepi cavati marati antaradhāyati vippalujjati. Pañcasākhakālepi 2
cavati marati antaradhāyati vippalujjati. Jātimattopi cavati marati
antaradhāyati vippalujjati. Pasūtigharepi cavati marati antaradhāyati
vippalujjati. Aḍḍhamāsikopi cavati marati antaradhāyati vippalujjati.
Māsikopi cavati marati antaradhāyati vippalujjati. Dvimāsikopi
timāsikopi catumāsikopi pañcamāsikopi cavati marati antaradhāyati
vippalujjati. Chamāsikopi sattamāsikopi aṭṭhamāsikopi navamāsikopi
dasamāsikopi saṁvaccharikopi cavati marati antaradhāyati
vippalujjati. Dvivassikopi tivassikopi catuvassikopi pañcavassikopi
chavassikopi sattavassikopi aṭṭhavassikopi navavassikopi
dasavassikopi vīsativassikopi tiṁsavassikopi cattāḷīsavassikopi
paññāsavassikopi saṭṭhivassikopi sattativassikopi
asītivassikopi navutivassikopi cavati marati antaradhāyati vippalujjatīti
oraṁ vassasatāpi miyyati.
1 Ma. Yu. abbudakālepi. 2 Ma. Yu. pasākhakālepi.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[184] Yo cepi aticca jīvatīti yo vassasataṁ atikkamitvā
jīvati so ekaṁ vā vassaṁ jīvati dve vā vassāni jīvati
tīṇi vā vassāni jīvati cattāri vā vassāni jīvati pañca
vā vassāni jīvati dasa vā vassāni jīvati vīsati vā vassāni
jīvati tiṁsaṁ vā vassāni jīvati cattāḷīsaṁ vā vassāni jīvatīti
yo cepi aticca jīvati.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[185] Athakho so jarasāpi miyyatīti yadā jiṇṇo hoti
vuḍḍho mahallako addhagato vayoanuppatto khaṇḍadanto
palitakeso vilūnaṁ khalitasiro valinaṁ tilakāhatagatto vaṅko bhaggo
daṇḍaparāyano so jarāyapi cavati marati antaradhāyati vippalujjati.
Natthi maraṇamhā mokkho
phalānamiva pakkānaṁ pāto patanato bhayaṁ
evaṁ jātāna maccānaṁ niccaṁ maraṇato bhayaṁ
yathāpi kumbhakārassa katā mattikabhājanā
sabbe bhedapariyantā evaṁ maccāna jīvitaṁ
daharā ca mahantā ca ye bālā ye ca paṇḍitā
sabbe maccuvasaṁ yanti sabbe maccuparāyanā
tesaṁ maccuparetānaṁ gacchataṁ paralokato
na pitā tāyate puttaṁ ñātī vā pana ñātake
pekkhataññeva ñātīnaṁ passa lālappataṁ puthū
Ekamekova maccānaṁ govajjho viya niyyati
evaṁ abbhāhato loko maccunā ca jarāya cāti.
Athakho so jarasāpi miyyati. Tenāha bhagavā
appaṁ vata jīvitaṁ idaṁ
oraṁ vassasatāpi miyyati
yo cepi aticca jīvati
athakho so jarasāpi miyyatīti.

Suttantapiṭake khuddakanikāyassa mahāniddeso (เล่ม 29)

[186] Socanti janā mamāyite
na hi santi niccā pariggahā
vinābhāvasantamevidaṁ
iti disvā nāgāramāvase.